Rubriigiarhiiv: Mardi postitused

Avaldamata pärlid puremiseks tuleviku teadlastele

Enam-vähem täpselt 3 aastat tagasi kirjutasin oma blogis natuke üraskitest. Õhus oli juba märke saabuvast pahalaste ründest, kuid ma ei osanud arvata, et asjad nii hulluks kujunevad kui see praegu on. Ja ei osanud ka arvata, et sellele reageerib üks isehakanud „professor“, oma meelest „metsaekspert“ ning tänane metsasõdalaste produktiivseks eestkõnelejaks jõudnud mister XXXX.

Teda ja tema produtseeritud diletantlikku arvamist on igal pool nii palju, et lugupeetud ajaleht Postimees on võtnud teda suure arvajana isegi avaldada – tehes temast metsavaldkonna „eksperdi“ ja mine tea, võib olla mingi kohutava asjaolude kokkulangemisena saab temast viimati veel tulevikus isegi poliitik, kes asub metsapoliitikat kujundama. Hoia Jumal küll selle eest.
Et oma emotsionaalset sissejuhatust selgitada, teen pretsedenditu sammu – avaldan küll ilma nimedeta, aga siiski – selle tegelase kirja minule. Teen seda kirjavigu ja lauseehitust parandamata, et need, kel silmad ja need, kel mõistus saaksid näha selle inimese aju hallolluse tegelikku kapatsiteeti ning võiksid ehk mõelda selle peale, kas igaühte, kes pikkades facebooki postitustes metsa teemadel sõna võtab, tasub ikka tõstiselt võtta või tuleks juhtida inimeste tähelepanu sellele, et nad fantaasiarikaste šarlatanide otsas ennast katki ei kukuks.

Niisiis, asja juurde. 3 aastat tagasi, 2017. aasta juunis olin ma avaldanud oma blogis alljärgneva mõtteavalduse, mis oli osaliselt ajendatud küll eurorahadega sookraavide kinniajamisest:

„ /…/ Praktilise metsamehena ennustan lähiaastatel vägagi tõenäolist suuremat üraskirüüstet, kui putukate paljunemisele soodsad ilmastikutingimused tekivad. Nii juhtuski sõja järel ja pärast 1967. ning 1969. aasta suuri torme. Teatavasti ründavad üraskid just vanu või nõrgestatud puid. Metsa niiskusrežiimi muutmine (märjendamine, kui nii võib öelda) kahtlemata nõrgestab puude kasvujõudu. Puu lihtsalt ei jõua nii palju vaiku toota, et vastseid nende näritud koorealustesse käikudesse ära uputada. Ja kui üraskeid on massiliselt, siis ei suuda ka terved puud enam ründele vastu panna. Ürask jõuab lennata tuule abil kaugele oma ohvrit otsima ning loomulikult ka sinna, millel märjendusega mingit pistmist polegi. Sel juhul võime me kõik roheliseks rõõmuks kümnete ja kümnete hektarite kaupa kuivanud kuuskedelt koorealuseid kirju lugeda, mille on purenud lingvistiline putukas Ips typographus.
Ja kui tõesti täituks Suur Roheline Unistus – me enam oma metsi ei raiu, oleks lõpptulemuseks Eestimaal üks suur ja hall kuivanud puude rägastik, mida siis rikkad Jaapani ja Hiina turistid hiiglaslike hordide kaupa meile vaatama tulevad…”

„Suurpäev“ saabus kui vastukajaks potsatas 24.augustil 2017. aastal kell 11.01 hommikul minu meilboksi kiri, mille siinkohal kirjaviisi muutmata ära toon:

From: xxxx xxxx [mailto:[email protected]]
Sent: Thursday, August 24, 2017 11:01 AM
To: [email protected]
Subject: blogi

Lugesin seda osa

“Viimane mohikaanlane (teine osa) – Ants Arukuusk, võrkpall, KIK ja üraskid.”

Tõsi, kui puu on nõrk, siis üraskid tulevad ja tapavad puu , aga siit edasi on puhas emotsioonile ehitatud “pläma”.

Paljud inimesed kirjutavad “pläma”. Kirjutavad metsakasvatamisest suure emotsiooniga ja raha nägemusele põhinedes.

Kui inimesd võtaks vaevaks eelnevalt teha korralik uurimis töö metsakasvatuse kohapealt ja alles, siis hakkata kirjutama siis ehk poleks Eesti hetke metsamajandus kriisisi.

Metsa niiskusrežiimi muutmine ei tee puusid haigeks see on fakt.

Kuid vee niiskusrežiimi muutus muudab puu  juurdekasvu väiksemaks see on tõesti taeaduslikult tõestatud fakt, aga haiged  puud tekkivad enne kõike üraskite jaoks seenhaiguste abiga. Ning seenhaigused saavad tervetesse puudesse valede raie viisidega. Metsamees on pea süüdlane ,miks üraskid levivat metsas. Naeru väärne süüdistus verežiimi muutusele, aga inimesed usuvad seda “pläma”.

Süsteem on lihtne seen haigus  nõrgestab  puu immuunsus süsteemi ja  üraskid teevad  nõrgestatud  puudele  lõppu peale ja ,kui üraskeid on juba massiliselt, siis tõesti pole isegi seen haigusi vaja, et tervest puust jagu saada. Lisa faktina  tooksin välja, et märjamates kasvukoha tüüpides on üraskitel kordades raskem sigineda ja seenhaigustel levida. Mida  kuivema maapinnaga  on mets seda  kiiremini üraskid ja seenhaigused  levivad.  Lisaks, mida  kiiremini kasvab  puit seda nõrgem  on Tema  vastu pidavus  looduse jõudude vastu.

Soovitan blogi pidajal see “pläma” maha võtta, sest näha on, et info levib kiiresti lugesin selle blogi kohta Eesti Mets Abiks lehelt.

Seda info käsitlust võiks võtta, kui ärimeeste propagantat: metsa raie soodustamiseks, sest ainuke asi mida kuivenduskraavid teevad on panevad metsa kiiremini kasvama ja 10 aastat varem saab metsa lagetaks raiuda küpsus diameetri alusel.

Kurb on lugeda inimeste haritamatust…………Mina ei oska  küll hästi  kirjutada  Eesti kirja keeles olen tüsgraafik, aga  metsakasvatamisega seotud  faktid  võiks ikkagi endile selgeks teha.

Lugupidamisega
Metsamees
Xxxx Xxxx

Selle peale ei osanud ma toona muud vastata, kui et soovitasin sellel isehakanud õpetlasel kooli minna :

From: Mart Erik <[email protected]>
Sent: Thursday, August 24, 2017 11:23 AM
To: ‘xxxx xxxx’ <[email protected]>
Subject: RE: blogi

Tere Xxxx, tänan arvamuse eest.
Siiski soovitan Teile, et pole veel hilja õppida. Luual saab seda teha hästi.
Jõuab veel :
http://luua.kovtp.ee/metserialad#Metsamajandus

Lugupidamisega
Mart Erik

See kirjavahetus leidis aset kolm aastat tagasi. Ilmselt minu soovitusest kooli minna asja ei saanud, sest seesama enneolematult produktiivne kirjatsura, kes end Eesti metsanduse esirääkijaks peab, vorbib väsimatult fake tekste, mis on tegelikult meie majandusele ja loodusele tervikuna sama kahjulikud ja ohtlikud, kui kõik muud valeuudised, mida viimasel ajal on nii sotsiaalmeedias kui muidu meedias vohama hakanud.

See minu praegune postitus on üleskutse ajakirjanikele!
Millal pannakse piir hüsteerilisele metsasõdalaste ajupesule? Millal hakkab meedia kontrollima kirjutiste tegelikku tausta ja faktide paikapidavust? Millal kutsutakse ajalehtede toimetustesse metsateemadel kõnelema kõikvõimalike arvajate kõrvale ka päris metsamehi ning lõpeb see ennast imetlevate diletantide võidukäik?

Ei oleks osanud toona, 3 aastat tagasi arvata, millega üks niisugune pealtnäha süütu „suurpäev“ päädib. See aina valjenev lollus vohab jõudsamalt kui kevadine naat.

Sünnipäevapeo asemel peavad metsamehed hoopis sõda pidama

Maaleht 5.aprill 2020.a.

Tänavu tähistame emakeelse akadeemilise metsandushariduse sajandat juubelisünnipäeva.  Tavaliselt võiks nii väärika tähtpäeva pidamine olla üldrahvalik pidu. Seekord on metsamehed ja -naised aga metsasõjas, mis on väldanud juba üle kolme aasta. Kuid meid, saja-aastase metsahariduse juurtega varustatud tegijaid, see ei heiduta, sest meil on teadmised, mis võimaldavad vaadata kasvõi iga metsatuka minevikku ja mis peamine – selle tulevikku.
Ka maailmalõpu hüsteeria kiuste oskame ette näha, mis saab metsaga ühe või teise stsenaariumi puhul siin, meie armsal Eestimaal ning kuidas seal mõistlikult talitada. Loe edasi Sünnipäevapeo asemel peavad metsamehed hoopis sõda pidama

Hendrik Relve miniloeng: kas Eesti mets saab otsa?

Sirje Presnal, 13.03.2020
Õhtuleht – Hendrik Relve miniloeng: kas Eesti mets saab otsa?

„Range kaitse all olevate metsade pindala on tegelikult kasvanud,“ nendib Hendrik Relve. Metsa teemal käib tuline debatt – metsakaitsjad ja tundlikud looduseinimesed teevad peaaegu iga päev nukraid postitusi, kuidas kellegi majatagune kanakullimets harvesteri saagiks langes. Käimas olevat räige metsatapp, mille tulemusena jääb Eesti varsti metsast lagedaks. Metsamajandajad apelleerivad peamiselt numbrikeeles: meil on metsa rohkem kui kunagi varem. Elupõline loodusemees Hendrik Relve selgitab tasakaalukalt ja leebelt, kellel on õigus. Loe edasi Hendrik Relve miniloeng: kas Eesti mets saab otsa?

Hunt – lunastaja, kes ei jäta kedagi külmaks.

Õpetlik lugu sellest, kuidas hunt pidi lunastama metsaülema koera patud – Maaleht 26.veebruar 2020.

Kaks aastat tagasi kuulutati hunt Eestis rahvusloomaks. Folklorist Marju Kõivupuu on muuhulgas toonud hundi valiku põhjusena välja järgmist: “Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks. Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte.“* Loe edasi Hunt – lunastaja, kes ei jäta kedagi külmaks.

Vanavanemate mälestuseks Eesti Vabariigi 102. aastapäeval

Mul on olnud õnn veeta oma lapsepõlves lõpmata palju hetki oma vanaisadega, kes on mulle eluks väga palju kaasa andnud.
Paul Erik (VR I/3) oli Landeswehri sõjas kindral Nikolai Reegi (VR I/2, II/2 ja II/3) 3. jalaväe diviisi staabis mees , kelle joonistatud kaartide järgi võideti põlisvaenlaste vastu Võnnu lahing. Hilisem metsaülem.
Juhan Matt läks vabatahtlikuna rindele Tartu kooliõpilaste pataljoni ridades. Hilisem politsei konstaabel.
1944. aastal said mõlemad mehed kommunistlikult okupatsioonivõimult preemiaks 25 + 5 „kodumaa reetmise“ eest. Mõlemad mehed tulid sellest raskest katsumusest eluga tagasi. Loe edasi Vanavanemate mälestuseks Eesti Vabariigi 102. aastapäeval

RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks

Maaleht 24.01.2020.

Alljärgnevalt toon ära artikli selle osa, kus minu mõtted kirjas on:

Mitte põlismets, vaid tüüpiline puupõld

Eesti metsanduse ajaloost huvituv ja selle praeguse käekäigu pärast südant valutav Mart Erik, kes tegeleb metsade haldamise ja majandamisega, kinnitab, et Kurgja-Linnutaja praegust kaitseala ümbritsev üle 700 hektari suurune riigile kuuluv metsamassiiv on ajalooliselt juba rohkem kui saja aasta vältel olnud tüüpiline majandusmets.

Loe edasi RMK lageraieplaan ajas Kurgja rahva ja loodusaktivistid kurjaks

Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.

ERR 10.01.2020

Käesolevat repliiki ajendas mind kirjutama EASi juhi Peeter Raudsepa äsjane sõnavõtt Äripäevas selle kohta, et intensiivne metsaraie ohustavat Eesti turismi.

Viibisin eelmisel aastal ametiasjus Shotimaal ja loomulikult põikasin läbi ühest maailma kuulsaimast vaatamisväärsusest Loch Nessi külastuskeskusest ning järve kaldal asuvast Urquart´ kindlusest, olles üks möödunud aasta ligi poolest miljonist külastajast. Loe edasi Loodusturismi ja metsaraiet ei pea vastandama.

Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.

Maaleht 21.11.2019 – “Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.”

Olen aru saanud, et pole mõtet vaielda tegelastega, kes ei tea midagi looduse ajaringidest ja kujutavad ette, et lageraielank tähendab igavesti kestvat tühermaad, kuhu iial enam rohulibletki ei kasva.

Minister Heino Tedre ajal oli metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi koosseisus 22 metsamajandit, millele allus 210 metskonda üle Eesti. Nende korraldada olid kõik metsamajanduslikud tööd riigimetsades – tähtsaimad neist metsakultuuride rajamine, valgustus- ja harvendusraied. Loe edasi Praegused nn põlismetsad kasvatas nõukaaegne metsameeste põlvkond.

Oleme Euroopas! Või kas ikka oleme?

Leidsin oma isa Ülo Eriku kirjutiste hulgast pealkirja all „Piinlikud lood“ järgmise mälestuskillu:
“Nõukogude ajal käisid “vennasvabariikide” üliõpilased üksteisel külas. Nii tulid rahvatantsijate ja muude “artistide” kambaga tagasi Vilniusest ka mõnikümmend Tartu tudengit. Rong tegi pika peatuse Ostrovis, mistõttu oli meil võimalus minna jaama puhvetisse õlut jooma. Juura üliõpilane, hilisem armastatud näitleja Karl Kalkun seisis ka õllesabas ning teised hakkasid teda, kui tuntud pullimeest, tagant utsitama: “Tee sellele õllemüüjale – blondile tädile – natuke nalja!” Kui järjekord kätte jõudis, küsis KK surmtõsiselt: ”Kas teil t*rapäid ka on?” Nüüd juhtus midagi enneolematut – see blond tädi vastas puhtas, ilma aktsiendita eesti keeles: ”Veel eile õhtul olid need saadaval, kuid kahjuks, kulla noormees, tänaseks on need ammu otsas!” Loe edasi Oleme Euroopas! Või kas ikka oleme?

Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.

ERR . Arvamus. 25.10.20119.  Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.

Metsasõja kolmas aasta hakkab peagi täis saama. Selle käigus on mingite ühiskondlike organisatsioonide ja üksikisikute pähe kinnistunud seisukoht, justkui toimuks Eestis totaalselt kuritegelik, võib isegi öelda, et kriminaalne üleraie.On leitud, et puitu ei tohi ahju ajada ning et metsastatistika ei vasta tõele. Lisaks olevat metsateaduse senised seisukohad vananenud ja need teenivat ainult rahaahnete ärimeeste huve.
Deklareeritakse, et mingeid uuringuid vaja pole ja metsateadusele tuginemise asemel levitatakse sõnumit, et puit pole üldse tähtis, aga kõik muu on. Metsateadus olla vananenud ja uus teadusvaldkond selle asendanud. Loe edasi Süsinikupomm metsasõjas tekitab segadust.