Järjest rohkem inimesi on kaasa haaratud Hiiumaal toimuvate hiiglaslike lageraiete müsteeriumi. Otsustasin siinkohal pisut selle hirmsa loo saladuskatet kergitada.
Alustagem 1939.aastast, mil Eesti riik oli täies elujõus ja sõda polnud veel alanud. Sel aastal toimus üldine põllumajandusloendus. Tööle võeti ligemale 1200 loendajat, peale selle instruktorid ja muu juhtiv personal. Üle kogu Eesti loeti kokku 139 991 talundit, vaadati üle nende vara ning kõik, mis selle juurde kuulub – majadest ja maadest kuni kanade ja karusmarjapõõsasteni välja. Hiiumaal elas sel ajal näiteks 26 456 kana ja kasvas 5 401 tikripõõsast.
Hiiumaa oli Läänemaa koosseisus ja seal oli neli valda – Emmaste, Käina, Kõrgessaare ja Pühalepa. Talundeid oli kokku 3 053 ja nende kasutuses oli 71 506 hektarit maad. Sellest põllu-, aia-, heina- ja karjamaad oli kokku 63 345 ha, muud maad 5 710 ha ja metsamaad 2 451 ha. Metsamaad oli siis kõigest 3,4% (Emmaste 4,7%, Käina 1,1%, Kõrgessaare 7,1% ja Pühalepa 1,2%) talundite käes kasutada olevast maast.
Andmed on pärit Riigi Statistika Keskbüroo väljaandest Eesti Statistika Nr 206(1)-217(12) 1939 lk 445-481, mida saab lugeda paremini varustatud raamatukogudes. Väga huvitav materjal muide!
Riigimetskondi oli Hiiumaal kaks – Putkaste ja Kärdla metskond. Putkaste metskonna metsamaa pindala oil 1939.aastal 10 622 ja ja Kärdla metskonna metsamaa vastavalt 9 301 ha. Kokku 19 923 ha. Need andmed on saadud doktor Toivo Meikarilt, kes on kahtlemata kõige autoriteetsem teadlane Eesti metsanduse ajaloo alal.
Niisiis liidame kokku kaks numbrit – talundite metsamaa 2 451 ha ja riigimetsa metsamaa 19 923 ha ning saame 22 371 hektarit metsamaad Hiiumaal 1939.a.
Nüüd luban endale tsiteerida üht Ivar Etverki pealkirja 1988.aasta Eesti Looduses nr 2 – „Kakskümmend üks võimalust Eesti metsasuse leidmiseks“. Kasutan antud juhul kahekümne teist – jagan 1939.aasta metsa pindala Hiiumaa üldpindalaga 103 240 ha ja saan 22%.
Statistilise Metsainventuuri (SMI) 2015. aasta andmetel oli Hiiumaa metsamaa pindala 74 860 ha ehk metsasuse protsent 73.
Lisagem siia juurde RMK tänane metsamaa pindala 27 559 ha (19 923 – 1939.a), siis näeme selgesti, et Hiiumaa metsad on kasvanud endistele põllumajanduslikele maadele, mis tekkisid tänu sõjale ja hilisemale nõukogude okupatsiooni „viljastavatele tingimustele“.
Raielangid on tekkinud sellest, et inimesed on kasutanud oma põhiseaduslikku õigust ning sisuliselt võtnud välja panka talletatud raha, mõned koos dividendidega. Aga vaevalt see kurjade jõudude poolt tekitatud ülekohut kellelegi on heastanud.
Seal kus enne sõda oli põllu-, heina-, või karjamaa kasvab nüüd mets või on raielank. Endistel koduõuedel jalutavad põdrad, hirved ja metssead. Vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele on neil raielankidel süüa rohkem kui küll.
P.S. Vaata ka mu eelmist kirjutist Maalehest, mis käsitleb sama teemat pisut üldisemalt.