Eluvõõra kunstniku mure metsa pärast

Eesti Ekspress Areen 16.05.2018

Meelis Oidsalu päevakommentaar ERRis, mis on ajendatud alltoodud loost Areenis.

Näituse „Mets on meie kodu“ kaassõna FBs
Kunstnik Martin Saar räägib teostel läbi omase maalikeele sellest, mis talle ja hetkel ka paljudele teistele Eesti kunstnikele ja loomeinimestele muret tekitab – ahnest ja hooletust Eesti Metsa majandamisest ja üldisest hoolimatust suhtumisest kõigesse elavasse. Kunstnik räägib, et loomeinimestel on metsaga tugevam hingeline side: “See on nii, et Sa oma südames tunned, et midagi on korrast ära ja autoaknast, tuttava matkaraja äärest või isegi linnapargist vastu vaatavad pildid ainult kinnitavad seda. See on justkui häirekell, mis tuletab pidevalt meelde, et see ei ole õige ja pead midagi ise ka tegema, et olukorda muuta. Loe edasi Eluvõõra kunstniku mure metsa pärast

Kuidas ma bensiiniga tulekahju kustutasin ja peaaegu kohtu alla sattusin.

Ajakiri “Eesti Mets” kevad 1/2018
Raadio Elmar Maailmamix 03.06.2018 viitab allmainitud tulekahjule.
Maaleht 15.06.2018

Vihterpalu metskonnas oli 1982. aasta 28. aprill üks täiesti tavaline kevadpäev, mil metsaistutustööd käisid täie hooga. Rahvas ootas lähenevaid maipühi, et koduseid aiatöid teha ja kartulid maha panna. Maailma valitsesid Ronald Reagan ja Leonid Brežnev. USAs oli hittide edetabelis juba seitsmendat nädalat esimesel kohal „I Love Rock’n Roll”, mida mängis Joan Jett & The Blackhearts. Midagi erilist sel päeval maailmas vist ei juhtunudki. Küll aga Vihterpalus. Loe edasi Kuidas ma bensiiniga tulekahju kustutasin ja peaaegu kohtu alla sattusin.

Avalik kiri facebooki sõbrale!

Õhtuleht  9.märtsil 2018

Lepime igaks juhuks kokku, et Su nimi on Ats.

Tere, Ats!

Räägid oma postitustes korduvalt palkide ahju ajamisest ja sellest, et meie puidusektoris pole innovatsiooni. Samas oled Sa äge rajatava puidu rafineerimise tehase vastane.

Arutame seda asja. Alustuseks teeme aga terminid selgeks.

Esiteks – palk (ka pakk) on sortiment, mida kasutatakse enamasti saagimiseks. Saekaatrist tuleb välja laud ehk saematerjal. Peamiselt on tegemist männi, kuuse ja kasega. Kasest tehakse ka vineeri – Otepääl, Kohilas, Pärnus ja Lohkvaski. Saeveskeid, suuri ja väikseid on igal pool üle Eesti. Need annavad tööd eelkõige maarahvale.
Haavast ja lepast tehakse saematerjali suhteliselt vähe, sest valmislaudade väljatulek ei ületa 15 – 20 %. Loe edasi Avalik kiri facebooki sõbrale!

Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris.

Eesti Ekspress 14.02.2018

Ingo-Heinz ja tema filosoofia

Elas kord Harju-Ristil, ühes väikeses majakeses kiriku taga Ingo-Heinz Heide nimeline mees oma naisega. Ingo – Vihterpalu metskonna raietööline – oli intelligentne mees, luges raamatuid ning ajalehte Sirp ja Vasar. Palgapäeviti metskonda tulles käis ta ka minu juurest läbi. Siis ajasime alati juttu. Kõigest. Mäletan, et talle kohe kuidagi ei meeldinud ehitatav Olümpia hotell, mida ta „kukuruskaks“ nimetas ja tagatipuks oli ta kindel, et Tallinna olümpiaregatt toob meile alatiseks suure häda kaela. Loe edasi Lageraie ekvivalent Eesti majanduses ja kultuuris.

Õhutõrjerakettidega näärikuuski toomas

Enne jõule on mul ikka tavaks olnud metsast kuusk tuppa tuua. Ka sel aastal oli niisugune plaan. Pidime metsa minema koos tütre Rikaga. Nii sai talle lubatud. Ent tüdruk oli pisut tõbine, metsa minna ei saanud ja seetõttu mõtlesin, et teeks väheke haltuurat. Terve Tartu linn on tublide Artistoni poiste jõulukuuski täis – et lähen ja ostan õige nendelt.

Mööda müügikohti sõites ja kuuske valida püüdes mõistsin, et mu metsamehe hing ei luba seda niisama lihtsalt osta. Läksin siis ikka oma ema juurde Haaslavale ja tõin meie jõulupuu kuuseheki kõrval kasvama hakanud patsikust.

Loe edasi Õhutõrjerakettidega näärikuuski toomas

Plaanimajanduse taassünd.

Äripäev  04.12.2017

Vanal heal nõuka ajal tootis kompartei lõpmatus koguses kõikvõimalikke otsuseid, mis otseloomulikult olid mõeldud riigi ja rahva hüvanguks. Kõik võinuks olla tore, kui partei toonased otsused poleks tihtilugu olnud plaanivälised ning enamasti rahalise katteta. Tavaliselt seisis nende otsuste taga keegi tähtis natšalnik, kes kohapeal külas käies kellelegi midagi lubanud oli, aga vahest ka mõni agar tšinovnik, kes oma idee läbi bürokraatiaaparaadi ja ülemuste kadalipu NLKP või EKP otsuseks oli suutnud läbi suruda. Loe edasi Plaanimajanduse taassünd.

Reklaamida makarone nõukogude inimesele – no kuulge!

postMaaleht

Paldiski sadamast järjekordsele patrullreidile Läänemerel suundunud NSV Liidu diiselallveelaev pardanumbriga U-137 sõitis Rootsis Karlskrona lähistel madalikule.Scanpix/TORBJÖRN ANDERSSON

Töötasin kaheksakümnendate alguses Harjumaal Vihterpalu metsaülemana. Vihterpalu oli üks vähestest metskondadest, mille maadele oli organiseeritud vene sõjaväe jahimajand, sest kogu territoorium paiknes piiritsoonis.

Ala oli jagatud jäägerpiirkondadeks, kus jahti korraldas Balti sõjaväeringkonnale alluv “putsjääger”, nagu kohalikud naljahambad neid nimetasid. Nimi tuli jäägri kodutee otsa püstitatud venekeelsest rohelisest sildist “Путь к егерю” (Tee jäägri juurde). Loe edasi Reklaamida makarone nõukogude inimesele – no kuulge!

Lugu sellest, kuidas porno päästis hobused.

Valimised on kohe käes ja ega viimasel ajal meedias suurt muust juttu polegi. Internetis hüppavad rohelised, kollased, sinised ja punased tegelased näkku kohe kinni kui midagi klikkad. Aeg-ajalt siiski pannakse mõni korruptant luku taha ning saame jälle ja jälle kinnitust, et põllumehed on jätkuvalt kuses.

Kunagi möödunud sajandi seitsmekümnendatel tegelesin ise ka väikest viisi põllumajandusega.
Meil nimelt oli Vihterpalu metskonnas arvel seitse hobust ja seetõttu ka Moskvast antud kaerakasvatuse plaan peal. Nii olen samamoodi nagu tänasedki põllumehed vandunud ilma, joodikuid töömehi ja metssigu.
Eelmise pühapäeva õhtul sõitsin pimedas Tallinnast Tartusse ja lugesin kokku üheksa tulede valgel põllul töötavat kombaini – ei kadesta. Loe edasi Lugu sellest, kuidas porno päästis hobused.

Metsa kasvatataksegi raiumiseks. (Äripäev 23.08.2017)

Viimased uudised RMKst räägivad justkui oleks looduse inimesi jälle ninapidi veetud. Kaitse alla oli lubatud anda 30 000 hektarit salu- ja laanemetsi, mis aga olevat ammu maha raiutud ja tänaseks alles vaid raiesmikud.
Aga mis loom see saatanast sigitatud RMK siis ikkagi õieti on? Ei midagi üleloomulikku. RMK metsad on peamiselt need metsad, mis Eesti Vabariik sajakonna aasta eest baltisaksa parunitelt natsionaliseeris. Pisut ka endisi kroonumetsi.
Loe edasi Metsa kasvatataksegi raiumiseks. (Äripäev 23.08.2017)

metsamaad, põllumaad, maatulundusmaad …

↑   Üles